Oi kui kaua polnud jälle ilukirjandust lugenud. Koleda krimka kohta
ILUkirjandus öelda on muidugi huvitav. Aga selle raamatuga juhtus üldse
tore lugu. Võtsin korraga mitu Henning Mankelli krimkat raamatukogust.
Ühe pealkiri oli Riia koerad, teine oli Riia verekoerad. Kui raamatud
lahti tegin, selgus, et tegu on sama raamatu erinevate tõlgetega. Jube
huvitav oli võrrelda tõlkeid. Paar lehekülge lugesingi paralleelselt -
sõnum ja jutt oli kõik sama, midagi valesti ei tundunud olevat, aga
sõnavalikud ja õhtusik, mis sellest lähtuvalt tekkis, olid raamatutes
ikka natuke erinevad. valisin siis ühe välja ja lugesin.
Väga põnev krimka oli. Rootsi politsei leidis oma rannast Riia kaabakad
surnuna paadist ja läheb Riiga asja uurima. Aga aeg on siis aasta 1991,
mis on segane ja kogu see nõukaaja õõv... uhh, jube. Kunagi ei tea, keda
usaldada ja mis tegelikult toimub ja kus tegelikult pealt kuulatakse
jne. Väike armastus on ka mängus, nagu ikka.
