no mis zanr see nüüd oli? absurd? ei oska kategoriseerida.
lugesin seda raamatut terve igaviku, aga mitte seepärast, et oleks igav
või halb olnud - suvepuhkuse ajal oli mahti lugeda vähe.
olen natuke hämmeldunud, ma ei saa täpselt aru, mis ma sellest raamatust
arvan. ühelt poolt mulle meeldib see, et Vonnegut ise sündmustesse
sekkub ja enda hääle raamatusse kirjutanud on - meenutab natuke Anti
raamatut Nemad kaks. Aga Anti mängis lugejaga huvitavamalt - lasi
justkui loosse sisse elada ja siis pistis oma nina loosse sisse ja
ütles, ahaaa, see on tegelikult väljamõeldis! Sa loed raamatut!
Vonneguti lugu aga oli tervenisti kirjutatud kummalises lakoonilises
stiilis, mis ei andnudki võimalust unustada, et ma loen raamatut, ei
andnud võimalust loosse sisse ja tegelastele kaasa elada. Loo lõpu
rääkis ka juba keskel ära, va kiusupunn!
Kõik tegelased on ühevõrra tähtsad, kõik faktid on ühevõrra kaalukad,
ütles ta, ja kirjeldas kõikvõimalikke loo seisukohalt täiesti
ebavajalikke detaile. "näidaku teised kaose asemel korda. Mina näitan
korra asemel kaost." iseenesest oleks pidanud see just rohkem päris elu
ju meenutama, kui need raamatud, kus valitakse välja kirjeldamiseks ja
mainimiseks vaid loo seisukohalt olulised asjad. päriselt on ümberringi
ju kogu aeg mingi müra. infomüra. iseasi, kas ringi vaadates kogu aeg
kusagilt saabub infot selle kohta, kui pikad ja jämedad on inimeste
peenised. hahaa, penised, nagu selles raamatus oli. auh auh!:P
lugesin seda raamatut, sest see on nii kuulus - kõik räägivad pärani
piibritest ja kui ropp ikka see raamat on. kummaline, et just sellest
räägitakse. vanasti ehk jah, oli see ebatavaliselt siivutu, aga
tänapäeva kontekstis pole seal midagi erilist. pealegi oli see mu
arvates ebaoluline, taustal.
ausaltöeldes on mul tunne, et seda raamatut peaks veel lugema. ma ei
suutnud jälgida stoorit päriselt, mul on tunne, et seal oli midagi, mida
ma ei näinud. igatahes oli seal huvitavaid mõtteid ja mulle tundub, et
seal oli ühiskonnakriitikat. roboti kuvand meeldis mulle väga. võtsin
nats isiklikult, või nii :) ma ei tahaks üldse muutuda mingiks masinaks,
mis mõtlemata oma funktsioone täidab.
