Vietnami sõda, juhusuhted, surm ja hauakivid, vangid ja vangla, hullud, rumalate laste kool ...
ei
olnud just väga helge lugemine. selline fragmentaalne jutustamisviis,
milles palju inimesi ja fakte põgusalt esitatakse ja pärast nende juurde
uuesti tagasi tullakse, ei sobi mulle üldse. ma ei mäleta neid põgusalt
esitatud seiku ja inimesi hiljem enam. aga ta tuleb nende juurde ju
tagasi uuesti.
iseenesest on
huvitav neid sõjamälestusi lugeda. uskumatu ikka, milleks inimesed
võimelised on, kui neid kästakse. või üldse ekstreemsetes oludes. olen
viimasel ajal palju mõrvalugusid ka telekast vaadanud:) huvitav, kas
mina või mu tuttavad ka oleks võimelised tapma, kui öeldakse, et on vaja
ja on õige ja teisiti ei saa
No comments:
Post a Comment