Ostsin lennujaamast juhusliku krimka. My soul to take -
Yrsa Sigurdardottir. Kutsus see, et autor on Islandilt
ja mul on miskipärast tunne, et põhjamaade kirjanike raamatutes on
miskit põhjamaist hõngu.
Oli täitsa hea krimka - kiskus endasse, nii et raske oli raamatut käest
panna. Jube hakkas ka, nii et pärast ei saanud magama jääda. No sellised
klišeed nagu pimedas uduses aias kummitav väikese lapse hing, aegajalt
on kosta lapse nuttu. Ja mõrvad ja salasuhted ja muu müstika. Keerulised
liinid, mis aastakümnete taha ulatuvad. Pettumus oli ainult see, et
lõpeks oli mõrvade põhjus nii lihtlabane. No aga nii vist tavaliselt
ongi. Ajavad asja hästi keeruliseks ja põnevaks ja kõik tegelased
tunduvad kahtlased ja siis viimaste lehekülgede jooksul selgub, et kõige
ebatõenäolisem inimene tappis kõik ära.
ei, täitsa mõnus rongisõiduraamat
